Suitsik OÜ on registreeritud mesilasvahast kärjepõhjade tootjana Veterinaar- ja Toiduametis (registreerimisnumber: R/11/ABP/011).
Tootmiseks kasutame tänapäevast Saksamaal toodetud automaatset tootmisliini, mis valmistab kärjepõhjasid valamismeetodil. Kaasaegsed seadmed tagavad kärjepõhjadele ühtlase väga hea kvaliteedi ja suure jõudluse. Seadmed on kiiresti seadistatavad erinevates mõõtudes kärjepõhjade tootmiseks.
Kasutame tootmiseks ainult 100%-list mesilasvaha. Kärjepõhjade tootmiseks kasutatav vaha on varasemalt steriliseeritud. Võtame regulaarselt vahaproovi, mida analüüsitakse Tartu laboris, et vältida haiguste poolt saastunud vaha jõudmist ringlusse.
Tooted
Toodame mesilasvahast kärjepõhjasid kõikides mõõtudes.
Laos on alati saadaval järgmised standardmõõdud:
- Eesti raam 240 x 390 mm
- Langstroth-raam 215 x 425 mm
- Farrar-raam 140 x 425 mm
Teenused
- Vahavahetus. SEL HOOAJAL VAHAVAHETUST EI TOIMU!
- Kärjepõhjade müük (kättesaamine Saaremaal ja Tallinnas või kokkuleppel mujal, saatmine postiautomaadi või kulleriga).
Kärjepõhjade tootmine valamise meetodil
Valamismeetodite puhul jääb ära vahalindi valmistamine. Sulavaha valatakse kohe valtside või vahvlite vahele ning pressitakse kärjepõhi, jahutatakse.
Valamine ümarvaltside vahele
Valamismeetodist on saanud tänapäeval kärjepõhjade tootmise enimlevinud viis. Kuna valamise meetodil on üks tööetapp vähem kui valtsimisel, siis suudavad kärjepõhjatootjad pakkuda mesinikele paremat hinda. Samuti on tootmisseadmed valamismeetodi puhul rohkem automatiseeritud – tööjõukulu ja käsitöö osakaal on minimaalne. Esimese etapina toimub toorvaha steriliseerimine 130 °C juures ja seejärel selitamine, nagu iga muugi kärjepõhja valmistamise meetodi puhul. Steriliseerimise ja selitamise etapp kestab kuni 3 ööpäeva, olenevalt vaha puhtusastmest.
Kärjepõhja tootmisel valatakse eelnevalt steriliseeritud ja selitatud sulavaha kahe ümarvaltsi rulli vahele. Ümarvaltsi rullid on rihveldatud kärjepõhja tekstuuriga (kannu läbimõõt 5,4 mm). Vedel mesilasvaha valgub valtside vahel laiali, valtsid on vesijahutusega ja ja vaha hangub valtside vahel. Valtside vahelt väljub ühtlane kärjepõhja tekstuuriga vahalint. Sama seade tükeldab vahalindi kohe vajaliku pikkuse ja laiusega kärjepõhjalehtedeks. Tänapäevastel seadmetel on lehemõõtude muutmine lihtne, lehtde lõikamist, loendamist ja virnastamist juhib automaatika.
Valatud kärjepõhjad on ülesehitamata kujul tarus stabiilsemad kui valtsimismeetodil valmistatud kärjepõhjad – kärjelehed ei hakka tarus raami traatidel “lokkima”. Valatud kärjepõhjade vahamass ei ole nii tihedaks pressitud kui valtsitud kärjepõhjadel, seetõttu ehitavad mesilased kärjekannud kiiremini üles (Rietsche, 2016).
Valamismeetodiga valmistatud kärjepõhjad pole jahedal temperatuuril nii elastsed kui valtsimismeetodiga valmistatud kärjepõhjad (Holm, E., 1995, Rietsche, 2016). Kui valatud kärjepõhju on hoitud jahedas, tuleb neid enne kasutamist hoida kindlasti vähemalt 1 ööpäev toatemperatuuril 22-25 °C.
Seetõttu pakendame kärjepõhjad pappkastidesse, et nad jahedas hoiustamisel ja transportimisel ei puruneks.
(Mesilasvaha ja kärjemajandus, Tallinn, 2016)
